Minu sünnipäeva õhtusöök toimus Le Cordon Blue kulinaariakunsti kolledžis, kus ma võõrustasin oma külalisi kulinaaria klassiga, millele järgnes kolmekäiguline õhtusööks, mille mina ja mu sõbrad valmistasime. Ma tahtsin seda väga teha, sest see ei ole tüüpiline viis sünnipäeva pidamiseks ning minule ja mu sõpradele meeldib süüa teha. Ma mõtlen, mulle meeldib proovida ja kokata. Ma olen päris hea, aga ma ei ütle, et ma olen suurepärane. Nii, et see on täpne põhjus, miks ma tahtsin õppida parimatelt. Seal on omamoodi ühendus kui sa kokkad koos inimestega, keda armastad.  Ja see andis mulle võimaluse seda just teha.

Pärast õhtusööki läkin koos sõpradega Atlanta kohalikku vabaaja veetmis paika, mida kutsutakse ''ORMSBY-ks'', et lihtsalt lõõgastuda, veeta toredalt aega ja nautida üksteise seltskonda. Ma saatsin suure hulga sõnumeid oma ''Vampiiripäevikute'' meeskonnale ja kõik mu ATL sõbrad kohtusid meiega õhtusöögijärgseteks jookideks ja mängudeks. ''ORMSBY-s'' on suur hulk võistlevaid mänge nagu näiteks bocci pall ja piljard. Meil oli tore õhtu.

Ma õppisin vaadates ja aidates oma ema. Ma olen õppinud ka katse-eksituse meetodil. Kuigi ma olen hea retseptidega, siis meeldib mulle teha oma enda sööke ja kui sa võtad riski köögis, siis sa õpid palju toidu kohta.

Mulle meeldivad pähklivõi puffinsid koos magustamata vanilje mandlipiimaga.

Pühad on need, mille ajal ma enamasti teen süüa ja küpsetan. Mu ema ja mina käime taaliselt mitmetel pühade pidudel. Üks minu lemmikutest oli koleda jõulukampsuni pidu! Ma võttsin oma ema ja viisin ta vintage poodi ja me ostsime kõige naeruväärsemad, kuid hämmastavad kampsunid. Peale seda veetsime terve päeva küpsetades. Ma ei tee nalja, umbes 6 tundi. Mul on hiiglaslik küpsetamiseraamat ja ma panin silmad kinni ning valisin ühe lehe. Mis iganes see ka ei ole, ma proovin seda küpsetada. Nii, et mina ja mu ema tegime seda koos. Köögis oli selline segadus, kuid me naersime nii kõvasti ja kuulasime jõululaule, et see jääb kestma terveks mu eluajaks.

Neid on miljoneid. See on väga eriline inimeste grupp ja koos me oleme kogenud nii mõndagi huvitavat. Viimase kolme aasta jooksul ma tunnen nagu ma oleks kõigest läbi läinud. Võtetel meie karakterid on läinud läbi paljude erinevate emotsioonide ja kogemuste. Me oleme naernud, me oleme nutnud, kaotanud perekonna ja sõbrad ning riietunud paljude Mystic Fallsi ürituste jaoks. Päriselus oleme teinud suuri asju, näiteks käinud koos reisil - minu 21. sünnipäeval läksime me kõik Vegasesse - ja väga lihtsaid väikseid asju nagu õhtustanud ja vaadanud filme koos. Türukud ja mina käime igaaastasel Labor Day nädalavahetusel - ma arvan, et ma ei ole kunagi nii palju naernud. Meil on vedanud.

Mystic Fallsis on ball tulemas ja kõik peamised osalejad on kutsutud. Nad ei tea, mida oodata, sest seal on palju pinget ja selle peo alguses tundub nagu see oleks tiksuv pomm. Kõik on valvsad, et olla valmis selleks, millal see käest läheb. Seal on draamat nii tantsuplatsil kui ka mujal - mõned karakterid on ühendatud, nii heas kui halvas mõttes. Ja viimane asi, mida ma saan öelda on see, et seal on mõned päris pöördelised asjad, mis öeldakse ja mida ei saa tagasi võtta. Seal saab olema suur üllatus vaatajate jaoks.